neljakümne viies nädal: muuhulgas KOJU!
LØRDAG§LAUPÄEV 18.06.2022 Peale hommikusööki tulid hyttasse morfar Nils ja mormor Kristin (nimetuste järgi saate isegi aru kumma vanema vanematega tegu on). Läksime siis kõik koos kaheksakesi Blåenga mäetipukest vallutama. Sumpasime läbi muda ja raba mingi poolteisttundi ülespoole. Nägime tee peal nii hundi kui ka karu käpajälge. Bähime ka päkapikkude eest hoiatavat silti. Vaade oli päris hea. kuigi see Norra piirkond on võrdlemisi lapik, on see siiski ikka hull näha "mägesid" igal pool kauguses (nende jaoks need siin pole mingid fjell id, vaid pigem berg id). Ronisime vana tuletõrjetorni otsa ja vanaisa Nils näitas binoklitega kõik tähtsa ette. Saime maiust ja nad ohhetasid fakti üle, et me olime tol hetkel kaks korda kõrgemal kui Eesti kõrgeim tipp. Ma olen leidnud uue toreda hobi siin ja see on suurte kivide peal lesitamine. ALla minek oli loomulikult kiirem ja toredam ning kella ühe paiku olime tagasi hyttas. Kohvitasime, sõime porgandikooki, nautisime päikest, sõime lõun