neljakümne kolmas nädal: Kristiansand, loomaaed

LØRDAG§LAUPÄEV 04.06.2022

Kella 9 paiku asusime teele Sørlands (Lõuna-Norra) linna Kristiansandi. Linn on suuruselt 6. linn riigis, ca 65 tuhat elanikku. Kella 15ks olime kohal. Käisime linnas ringi, kastsime varbaid ookeanivette ning sõime lõunaks mingit kalarooga. Mina võtsin lõhe-wrapi, Merete kalasupi ja Sofie kalaburgeri. Norra Lõunarannikul tuleb ikka kalaroogadest toituda. Käisime ringi Odderøya saarel, kus olid täna mingid lahtiste uste päevad ateljeedele. Merete proovis kohalikega võimalikult palju rääkida, et me kuuleks seda dialekti. Sellel oli päris mitu ühisjoont taani keelega: pehmed sulghäälikud kõvade asemel ning skarre-R rulle-R asemel (kõristasid R'i nagu prantslased ühesõnaga). Sõime jäätist, käisime natuke looduses ringi ja otsisime ilusat vaadet linnale. Meil vedas ilmaga 100-%lt, kõik järgnevad päevad olid päikselised ja lühikeste pükste ja sandaalide temperatuuris. Kohe kade hakkas suplejate peale, kuna ma unustasin isegi mõelda enda trikoo kaasa võtmisele. Kella 20 paiku sõitsime kohta, kus järgmised kaks ööd veedame. Üks suur telkimisplats 20 min linnast. Panime püsti telgi (harjutasime eile) ja õhtustasime. Mina ja Sofie magame telgis, Merete autos. "Kes viimasena naerab, naerab paremini" kehtis meie situatsiooni kohta. Meil oli ainult 2 magamiskotti: üks õhuke, teine paks talve oma. Talve oma ei tahetud, naerdi selle üle, keegi peab seal higistama. Lõpuks olin mina ainus, kes ei ärkanud öösel värisedes üles. Telefoni laadimise probleemi lahendasime vetsuskäikudega. Tualettides ja duširuumides olid seinakontaktid, seega kui keegi duši alla läks, tuli kaasa võtta kaks juhet.

SØNDAG§PÜHAPÄEV 05.06.2022

Tänase päeva pühendasime Kristiansandi ülikuulsale loomaaiale. See on populaarsuselt teine turismiatraktsioon. 2018. aastal külastas seda pea miljon inimest. See on megasuur ning seal on ka lõbustus-, teema- ja veepark. Olime seal avamisest sulgemiseni, kella 10-st 19-ni. Seal olid erinevad osakonnad: Aafrika, Põhjamaade loomad, džungel, talu ja Aasia. Kõige lihtsam on tänasest päevast kirjutada kronoloogiliselt. Kõige esimesed loomad, keda nägime olid sebrad, nunnukad väiksed hobused. Siis käisime kaelkirjakute majas. Üks eriline asi selle loomaaia juures: loomad olid kõik nii kättesaadaval kaugusel. Kaelkirjakud võisid vabalt oma peaga meie juukseid näksida ja kui väga tahta oleks saanud paitada küll. Ebareaalsed loomad. Siis läksime edasi lõvi puuri juurde, seal oli juhuslikult just lõvide "esitlus". Neid esitlusi tuli päeva jooksul veel, need oli sellised, et üks töötaja rääkis loomadest üldiselt, just nendest indiviididest ja siis andis süüa. Kaks emaslõvi peesitasid ilusti publikule. Meil vedas, nägime pea kõiki loomi, kelle puuri juures käisime. Ainukesed, keda me ei näinud: lambad, sead, polaarrebased ja põdrad. Isegi, kui meil poleks loomadega nii vedanud, oleks see olnud huvitav ja ilus, sest park oli nii suur ja nii kauni loodusega! Edasi nägime üht armsakest punast pandat, kes lehtede kallal näksis ja nende puuri kõrval olid hiigelsuured ahvi puurid. Orangutangid ja mingid muud primaadid. Väga lahedad ja naljakad. Kõõlusid okste otsas ja kiusasid üksteist. Siis nägime tiigripuuris nelja peesitavat tiigrit ja peale neid läksime kitsekeste puuri. Nad liikusid täiesti vabalt, inimesed pidid ainult tee peal püsima. Huvitav! Jõudsime lõpuks KuToppenile (LehmaKünkale), kus olid taluloomad, sain üht lehma silitada. Nagu lühikarvalist koera katsuks. Sealt edasi jäi Põhjamaade loomad. Ilvese puuris peesitasid 3/4-st ilvesest ilusti kõigile nähtavalt. Kõrvakesed liikusid peatamatult müraga kaasa. Armsad miisud. Saan ka öelda, et nägin ahmi, kuigi see magas kuskil lillede vahel. Kuna lähenes huntide esitlemine, olid kõik hundid kogunenud publiku ette. Nägime neid nii hästi, et ei pidanudki esitlust kuulama. Peale seda läksime lahku. 

Nagu mainitud, oli tegu ka teemapargiga. Seal olid kuulsamate norra muinasjuttude osakonnad. Kuna mul nendega isiklikku seost polnud, pole kunagi lugenud, kuulnud, näinud, siis mind see väga ei huvitanud. Sofie aga on kõike eelnevalt mainitud teinud, seega tema tahtis väga näha. Mina läksin kaamleid ja šimpansite esitlust vaatama. Nagu kellavärk tulid ahvid karjudes esitluse jaoks majast välja. Ahvikarja juht/alfa/ülemus Julius on selle loomaia au ja uhkus. Üleskasvanud asutaja peres, on Julius olnud loomaaia tuntuim loom. See oli tore, nad olid naljakad. Peale seda saime parklas kergeks lõunapausiks korra kokku ning edasi läksime mina ja Sofie. Merete läks mingit tennisemängu vaatama. Käisime vaatamas gepardi esitlust! Nii armas kiisumiisuke ootas meie ees rullides hobuseliha. Tal oli siuke masin puuris, mis vedas liha nööriga kaugele ja gepardike jooksis siis järgi. Olime hobust purevast gepardist tõesti mingi kahe meetri kaugusel. Vinge. Edasi läksime leemurite esitlusele. No vot see osutus üllatavaks lemmikuks. "Ahvimets" oli täiesti lahti, piire leemurite ja inimeste vahel põhimõtteliselt ei olnudki. Me ei tohtinud neid katsuda, aga nad olid nii uudishimulikud ja julged, et pidid ette vaatama, et keegi sulle otsa ei jookseks. Nad olid nii lahedad ja armsad. Mediteerisid päikse käes ja jooksid ringi, kõõlusid esitlejatädi küljes ja näksisid mikrofoni. Kindlasti üks päeva lahedamaid loomi. Kuna ma kuulsin juba mitmendat korda paabulinnu valju karjet, pidime ta üles otsima. Ja no leidsime ka. Üks uhke isaspaabulind kõndis... Keset loomaaeda... Keset inimesi... Karjus, ei hoolinud millestki ning jäi Laste Aafrika osakonna rongikesele, kus me ka käisime, korduvalt ette. Laste Aafrika osakonnas olid siis paitatavad ja söödetavad loomad. Üks pori sees mõnulev siga oli väga kõva ja ebapehme karvaga. Eesel teiselt poolt oli aga nii-nii pehme... Peale seda käisime Sofiega ära terve päev noolitud veeatraktsioonis. See oli selline, et istusid palki ja siis ulpisid vee peal. Lõpus oli 13-meetrine langemine. Väga hea värskendus peale palavat kõndimisrohket päeva. Üllatavalt lõbus. Nüüd oli küll ainult üks tund aega enne sulgemist. Käisime uuesti teemapargis ja selles bingoloto, maksa-ja-võida, õnne osakonnas. Ma täiesti ootamatult võitsin mingi väikse junsu. Olimegi terve päeva loomaaia alla matnud. Sõitsime linna tagasi ja kugistasime ookeani ääres alla pitsad. Olimegi suht kutud, või vähemalt mina olin.

MANDAG§ESMASPÄEV 06.06.2022

Kell 9 hakkasime kodu poole sõitma. Otsustasime käia mõnes tee peale jäävas armsas Sørlands linnas. Nii käisime näiteks Lillesandis. No pean ikka jälle mainima, et kui ma saaks valida, kus Norras ma elaksin, oleks see 100% Sørlandetis. See arhitektuur ja merelähedus on liiga kutsuv. Käisime läbi hyttast, kus mina suutsin unustada oma akupanga ning sõime Valles jäätist nagu eelmine kordki. 7 tundi peale sõitu alustamist olime tagasi Hamaris. Sõime Meretega peekoniga täidetud kartulipalle kompesid. Neid süüakse traditsiooniliselt pohlamoosiga ja pigem Lääne-Norras. Mitte-lääne-norrakate seas need väga populaarsed pole, aga mulle täitsa meeldisid. Hamar on selle rohelusega nii kauniks muutunud! Aiaaaa! Kell pool 10 olin tagasi Herneses, jess! Meie karjamaale on suveks saabunud naabrionu Islandi hobukesed. 

Minu jalad on nüüd täitsa läbi, villis ja mitut värvi. Ärge saage must valesti aru, ma ei kahetse sandaale! Saan aru, et olen norrastatud, kui eestlase jaoks absurdsed vahemaad mööduvalt lühikeselt. Hamarist Oslosse sõit pole enam midagi. Lõik Mjøsa ääres on juba viimane etapp. 40 minutit Elverumi bussil läheb nagu niuhti, kuigi Eestis oleks juba arvestatav osa tervest riigist läbitud. Sama viietunnilise sõiduga. Vaatasin Mapsist, et selle ajaga saaks läbi sõita nii Eestist kui ka Lätist. 5 tundi sõitu siin tundub nagu 2 ja pool.

TIRSDAG§TEISIPÄEV 07.06.2022

Kuna kool on nüüdseks päriselt läbi, siis nüüd on ainult mingid "teistsugused" asjad järel. Mu klass jagati gruppideks ja peame nüüd oma grupiga mingi muusikavideo tegema. Oma klassi tundes magasin täna rahulikult. Kell 11:30 saime korraks netis kokku, et pildistada õpetajale meie kohalolu tõestus. Tänase päeva eesmärk oli pilte koristada ja blogi kirjutada. Kõik eelmised päevad tuli ju kirja saada ning mul... pole enam ruumi rohkem pilte teha. Selle alla mattuski kogu mu päev. Mängisin vahel Genshini. 

Olen nüüdseks teada saanud oma õppeainete eksamite ja aasta hinded. 6 on kõige kõrgem hinne ja madalaim on vist 2? Pole kindel. Norra keele eksam: 3-. Matemaatika aastatöö: 3 (haha). Kommunikatsioon ja kultuur 6 ♡. Psühholoogias ja inglise keeles lõpuhinnet ei saanud, aga tagasiside õpetajatelt oli väga positiivne. Kui ma oleks terve aasta Katta aineid sotsioloogiat ja filosoofiat õppinud. Ennustan ma, et oleksin saanud sotsioloogia 5-6 ning filosoofia 3-4. Ma olen rahul. 

ONSDAG§KOLMAPÄEV 08.06.2022

Vaatasin terve päeva Youtube'i. Kooli ma minema ei pidanud, sest seal oli mingi võrkpalli võistlus, kus mina ei osalenud. Genshiin. Britt käis kohvil. Kuule need on ju mu viimased blogi postitused. See on üleeelviimane nädal... Ma olen Eestis tagasi 21. juuni õhtul. 

Suvine periood on toonud endaga kaasa tõusnud hoburatsutajate arvu, kogu aeg kuuleb, keegi sammub klõbistades mööda. Igal pool lendlevad võilille seemned nagu lund sajaks.

TORSDAG§NELJAPÄEV 09.06.2022

Täna oli koolis kliimapäev. Kõigepealt rääkis meile bioloogiaõpetaja (kes oli ka juhuslikult mu matemaatika õpetaja) maailmamere hapendumisest. Siis rääkisid keemiaõpetajad sellest samast, aga keemilisest vaatepunktist. Siis pidime tegema tiktoki kliimasoojenemisest. Tegime mingi 3 minutiga valmis. Viisime täna õpikud ära! Minu kapp on tühi ja sain luku eest ära võtta. Siis oli põhimõtteliselt vaba aeg. Roberta Kattast oli täna juhuslikult Elverumis, seega saime veel viimast korda kokku! Näitasin talle linna ja kooli. Ta oli üllatunud, et Elverum on päris tsiviliseeritud linn, mitte lihtsalt haigla, mille pärast see talle tuttav oli. 

Kodus olime ainult mina, Tomas ja Tom Arild. Kaksikud olid kooliga kuskil ööbimas ning Ann Kristin on hyttas. Väga chill õhtusöök oli - Tomas grillis burgereid meile. Mina mängisin Genshini ja vaatasin Youtube'i.

FREDAG§REEDE 10.06.2022

Täna oli koolis üks veider päev. Kõigepealt pidime 2h Elverumi kesklinnas ringi tatsama ja küsimustele vastama. Minu meelest oli küsimusi liiga palju. Kõike pidi guugeldama, mis oli suht mõttetu. Seega minu tiim, mina ja klassi kaks iraanlast, tegime lihtsalt nõutud pilte ja kogu moos. Mina midagi uut teada ei saanud. Sain teada, et Elverumis on üks väga hirmus mošee. Seejärel pidime aitama abiturientide aktuse jaoks saali ette valmistama ning see oligi kogu koolipäev. Kool grillis hot doge ja jätsin oma norra keele õpetaja/ühe minu klassijuhatajaga hüvasti. Õudne...

Kimasin päeval Hamarisse. Sofiet oodates mängisin Genshini ja siis me lihtsalt hängisime. Õhtuks sõin mina gyrost. Viimane gyros või nii...