neljakümne viies nädal: muuhulgas KOJU!

LØRDAG§LAUPÄEV 18.06.2022

Peale hommikusööki tulid hyttasse morfar Nils ja mormor Kristin (nimetuste järgi saate isegi aru kumma vanema vanematega tegu on). Läksime siis kõik koos kaheksakesi Blåenga mäetipukest vallutama. Sumpasime läbi muda ja raba mingi poolteisttundi ülespoole. Nägime tee peal nii hundi kui ka karu käpajälge. Bähime ka päkapikkude eest hoiatavat silti. Vaade oli päris hea. kuigi see Norra piirkond on võrdlemisi lapik, on see siiski ikka hull näha "mägesid" igal pool kauguses (nende jaoks need siin pole mingid fjellid, vaid pigem bergid). Ronisime vana tuletõrjetorni otsa ja vanaisa Nils näitas binoklitega kõik tähtsa ette. Saime maiust ja nad ohhetasid fakti üle, et me olime tol hetkel kaks korda kõrgemal kui Eesti kõrgeim tipp. Ma olen leidnud uue toreda hobi siin ja see on suurte kivide peal lesitamine. ALla minek oli loomulikult kiirem ja toredam ning kella ühe paiku olime tagasi hyttas. Kohvitasime, sõime porgandikooki, nautisime päikest, sõime lõunaks grilli ning sain oma päris vanaemale jällegi ühe retsepti, seekord brokkolisalati retsepti. Lahendasin usinasti sudokusid. Kaksikud ja Tomas läksid kalale ning mina, Tom Arild ja Ann Kristin mängisime mängu Gruble. Pidime antud tähtedega antud kategooriasse sõnu saama. Ma võitsin paar korda. Minu forte oli loomulikult keeles ja geograafia. Kui teised tulid tagasi, hakkasime Monopoly mängima. Mina jätkasin parimat rolli ehk pankuri rolli. Väga lõbus oli. Kell oligi 22 saanud ja siin ma jälle kirjutan. Proovin oma raamatu enne minekut läbi saada. Siin hyttas lihtsalt lendab aeg muretult. Ma arvan, et see tuleb levi ja muu tsivilisatsiooni puudusest.

SØNDAG§PÜHAPÄEV 19.06.2022

Peale hommikusööki hakkasime kohe usinasti pakkima ja kodu poole seadma. Väga tore hyttakülastus oli. Tagasi teel käisime Nilsi ja Kristini juures kohvitamas. Martin ja Marius jäid sinna, seega minnes ütlesin kaksikutele ja vanavanematele head aega. Enam neid ei näe! Kodus mängisin, kirjutasin blogi (tere!), vaatasin Youtube'i ja PAKKISIN! Sain viimast korda kalavormi ehk fiskegratengi, üht parimat rooga siin maal.

MANDAG§ESMASPÄEV 20.06.2022

Pakkisin. Päeval tuli Britt külla. Tegin perele tatart. Läks väga hästi kõigile peale kusjuures. Tõlkisin paar eesti retsepti norra keelde. Kõige rohkem kiidusõnu sai jõuludel tehtud kirju koer kusjuures. Õhtul käisime Tomase vanemate juures head aega ütlemas. Õhtul hilja pakkus Tomas minna autosõidule põtru otsima. Ei läinud kaua aega, kui juba leidsimegi. Metsatuka äärel seisis ja vahtis meid. Tomas tegi talle põdra hääli, aga teda ei võetud põdraema poolt omaks. Sõitsime ühe suurema ringi. Näitas mulle ära kõik oma jahikohad ja -onnid. 

TIRSDAG§TEISIPÄEV 21.06.2022

Kell 13sõime omletti ja varsti hakkasimegi Gardermoeni ehk Oslo lennujaama poole sõitma. Kell pool 3 olime kohal. Sofie tuli mind ka saatma. Algus oli kõige stressirohkem, check-in ja pagasi andmine. See oli kõik nii suur ja segane, ei teadnud, kuhu minema peab. Kui turvakontrollist läbi sain, siis läks kõik okeilt. Leidsime Simonaga üksteist. Ta oli see teine Eestist, kes elas Oslos, aga temaga kordaga kokku ei sattunud. Jee! Eesti keelt sai rääkida peale 10 kuu. Kui me Helsingi lennu väravani jõudsime, kuulsime enda taga eesti keelt. See oli ikka päris absurdne. Ise rääkida on olnud okei, aga kuulda kuskil selja taga, see on absurdne. Helsingis sujus kõik hästi, üks mingi onu tegi lennujaama kohta küsitlust. Kell 10 olingi tagasi Eestis...

Olles nüüd paar päeva Eestis olnud, ütlen, et kõige veidram siiani ongi lihtsalt eesti keele kuulmine enda ümber. Teistega rääkimine on okei, aga just kuskil selja taga kuulda on väga veider. Keeleliselt nii palju, et ma tahan kas kogu aeg mõtteid norra keelde tõlkida või siis norra keeles midagi öelda. 

SLUTT§LÕPP