kolmekümne viies nädal: Oslo, Stavanger ja lihavõtted

LØRDAG§LAUPÄEV 09.04.2022

Töötasin täna mitu tundi oma inglise keele kallal ja Sofie kontrollis üle. Õhtuks sõime sushit ja vaatasime Kon-Tiki filmi. Mängisin ka Genshini. Sofie tegi päris kaua süüa homseks ning üks osa sellest oli teha 18 minutiga leiba. Sellest ongi pilt.

SØNDAG§PÜHAPÄEV 10.04.2022

Reedel tuli Hernesesse Eestist pakk ja käisime seal siis järgi. Jagasime vara kahe pere vahel ära. Tagasi teel käisime läbi Løiten Lysist, mis oli üks väga huvitav koht. Merete ja Sofie ütlesid, et see on küünlapood, seega mul polnud kõrgeid ootusi, aga see oli väga-väga suur ja kaunistatud topiste ja kõige muuga. See oli üks kogemus. Käisime rongijaamas tulevaseks reisiks pileteid ostmas ning mängisin ka Genshini. 

Tegime eesti maitsete tuuri. Pakiga saadeti mulle komme, erinevaid šokolaade, küüslauguleiba, tatart, kolm erinevat leivasorti, kala ja paar suveniiri. Sofie rääkis, et ta suht vihkas rukkileiba enne kui ta sai minu oma maitsta. USA oma pidavat olema täiesti õudne, aga järsku sai ta maitsta maitsvat leiba, Merete kiitis ka seda kõvasti. Kommid läksid hästi peale ning Merete lemmik oli mesikäpp.

Sofie pere on praktiseeriv kristlik ja täna on mingi juudi/kristlaste tähtpäev. Sellepärast šoppasimegi hullult reedel ja ta vaaritas pool päeva köögis. Tähistatakse siis seda, kui juudid said Egiptuses orjusest vabaks. Selle puhul sõime porru, muna ja juustu pirukat, salatit ning seeni. Õhtul kell 9 algas Sofiel perega jumalateenistus. Nad sõid, laulsid, lugesid luuletusi ja mängisid pilli. Kui see oli läbi ja tema kodused 7 tundi eemal hakkasid õhtustama, tutvustati ka mind perele ja rääkisime siis tund kaks. Päris tore oli. 

MANDAG§ESMASPÄEV 11.04.2022

Äratus käis kell 6, oli ju vaja ennast tulevasteks päevadeks valmis sättida. Kell 7 läks minul ja Sofiel rong Oslosse. Ostsime päevaks Oslo passi: mingi pileti, millega saab päevaks tasuta ühistranspordi ja hunnik muuseume. Esimesena läksime me Holmenkollenisse. Vikipeedia järgi on Holmenkollen maailma vanim suusahüppajate võistlusi korraldav koht. Seal oli siis mingi suusamuuseum ja sai selle hüppemäe otsa liftiga minna kah. Ma ütlen kohe ära, et ega mõned tänased muuseumid liigselt huvi ei pakkunud, aga tasuta piletiga läheb ju küll vaatama. Vaade sealt torni otsast oli aga küll lummav. No tule taevas appi! Siis oli aeg sõita kõigepealt tagasi kesklinna, osta midagi kõhtu ja siis bussiga Bygdøy poolsaarele.

Esimesena käisime Norra meremuuseumis, seal oli kõige lahedam nende kunstikollektsioon, väga ilusad meremaalid. Teisena käisime Frami muuseumis. See on muuseum, mis räägib Norra polaaravastus- ja uurimisretkedest, s.h Roald Amundsenist. Seal olid hiigelsuured päris laevad ja absoluutselt kõike, mida teada tahta. Meile pakkus kõige rohkem huvi üks külmikutuba. Läksid sisse, seal oli hämar ja ülikülm. Selleks muuseumiks olime päris väsinud juba - kolmas muuseum järjest, seega üks külmikus jooks ajas meid üles küll. Viimane muuseum seal poolsaarel oli Kon-Tiki muuseum. Seepärast vaatasimegi laupäeval selle filmi, et seal muuseumis oleks huvitav ka. Oligi, lugesime isegi neid plakateid ja need päris paadid olid päris vinged. Ta teiste retkede infot ja asju oli ka seal. 

Bygdøylt kesklinna tagasi saime praamiga. Praamiliiklus on Oslo fjordis päris tihe, praam käib tihti ja järjekorrad tulevale praamile on pikad. Tegime siis väikse pausi istudes Oslo raekoja ees. Kell oli nüüd 5 ja kõik muuseumid olid järsku kinni. Sofie tahtis näha ka rahvusraamatukogu ja peale seda sõitsime Grønlandi linnaossa, mille elanikkond on kultuurselt väga rikas ning seetõttu sulgevad nende restoranid ja poekesed hiljem kui etniliste norrakate poekesed. Sõime seal India toitu ja ega polnudki enam kaua bussini. Peale õhtusööki läksime tasuta WC-jahile, aga naasime jahilt saagita. Pidime maksma kurat, pesime bussiterminali vetsus hambaid ja asusime Oslo keskraudteejaama. Kongsbergi ja Oslo vahel olid mingid raudteetööd, seega kõigepealt pidime sõitma tund-pool bussiga Kongsbergi ja siis kell 12 öösel vahetasime ümber rongile.

TIRSDAG§TEISIPÄEV 12.04.2022

See rongisõit oli ikka väga huvitav. Eesmärk oli ju magada, aga ma arvan, et ma sain sõidu lõpuks mingi tunnikese und. Kella viie paiku jäi me rong kinni, läks katki? ja me pidime kõik teisele rongile migreeruma. Jäime lõpuks 55 minutit hiljaks, aga ma isegi ütleks, et see oli seda väärt. Kuna nüüd olime täiesti ärkvel ja päike oli ka kõrgel, ei jäänud me ilma rongiaknast paistvatest väga ilusatest vaadetest. Johhaidii, millised mäed. Märkasin ka, et Lääne-Norras on rohkem kive. Konkreetselt lihtsalt kivine maa, kivid vedelevad, igast rändrahnud ja muud mürakad. Kella üheksa kanti olime jõudnud lõpuks Stavangeri. Stavanger on linn Lääne-Norras, mis on laevaehituse ja naftatööstuse keskuseks. Seal on kusjuures Statoili peakontor ja Norra vanim toomkirik, mida me lõpuks ei näinudki, sest see oli renoveerimiskatete all. Esimene eesmärk selles linnas oli loomulikult leida üks tasuta vets. Seekord kandis otsimine isegi vilja: hambad said pestud tasuta. Uitasime siis ringi keskuses, otsides hommikusöögi materjali. Kõik oli kuidagi kallis, seega mina hankisin endale kioskist võiku ja sain oma esimese kokkupuute Stavangeri dialektiga. Ma ei tee nalja, kui ma ütlen, et iga kord, kui ma seda kuskil kuulsin, tundus see nagu mingi võõrkeel. Ma olen seda päris mitu korda internetis kuulnud, aga midagi ei valmistanud mind ette selle päriselus kuulmiseks. See on väga erinev igat moodi: hääldus, toon, R-täht ja sõnad. Nad olid ka iga kord päris jutukad ja jutust põhimõtte saab kätte, aga läheb aega ja peab lihtsalt lootma, et minu antud vastus sobis.

Peale hommikusööki algas tänane muuseumide tuur. Esimeseks oli Stavangeri muuseum. Seal oli igast erinevat. Natuke loomariigist, hunnik skelette ja palju lastele. Naljakad koletised ja nende kirjeldused võis olla siis selle muuseumi parim osa. Järgmiseks läksime Stavangeri kunstimuuseumi. See oli segu modernsest ja klassikalisest kunstist. Ühed roosad hiigelsuured vaibad olid kõige ilusamad minu jaoks. Stavangeri loodusmaalid nii lahedad polnud 😛 Suht lapik piirkond kah. Järgmine eesmärk oli leida midagi söödavat. Ma olin enne minekut küsinud endiselt vahetusemalt Siljelt, mida me peaksime kindlasti Lääne-Norras ära maitsma ja üks neist oli üks hea kodutehtud kalasupp. Seda me ka leidsime ühest kohvikust. No oli küll hea noh. Sõime siis jäätist ja läksime arheoloogiamuuseumisse. Seal räägiti põhimõtteliselt ainult viikingitest, aga noh, mida muud viikingilinna mullast leida, haha. Peale seda läksime bussiga kesklinnast natukene eemale, et vaadata üle 'sverd i fjell' ehk mõõgad mäes. See oli päris lahe, hiigelsuured kolm mõõka fjordi vee kõrval. Kui olime bussiga tagasi jõudnud, oligi kell juba nii kaugel, et pidime jälle tualetti otsima. Ei leidnud ja pidime seekord haisvas rongi vetsus hambaid pesema ja riideid vahetama. Kell pool 11 jätsime Stavangeriga hüvasti. Seekord jäin suht kohe magama, üüratu väsimus tegi oma töö.

See oli väga linnune linn. Palju luikesid, tuvisid ja kajakaid igal pool. See linn oli ka väga-väga puhas ja modernne seesmõttes, et teadis, mida inimesed tahavad, mitte modernses stiilis. Arhitektuur oli pigem vanamoeline, aga väga hea jalakäija ja ratturi liiklus. Arhitektuur oli natuke erinev meie Sisemaa omast. Valgest plangust seinad on tundub igal pool Norras populaarne, aga Stavangeris olid kõik katused punasest katusekivist. Klassikalisi punaseid maju ka ei näinud. Ilus linn, kunagi elus käiks seal ikka veel kord ära.

ONSDAG§KOLMAPÄEV 13.04.2022 

Sain isegi päris mitu tundi magada. Loomulikult ärkasin iga natukese aja tagant üles, aga siiski. Kella poole kaheksa kanti olime Oslos ja esimesena asjana läksime Mäkki, et hommikust süüa ja hambaid nende vetsus pesta. Oslos on võimatu leida tasuta vetsu, see on kontsept, mida nad ei tunne. Tänane päev oli rohkem ostlemiseks ja lahtiste otsade sidumiseks. Algne plaan oli ka kaks muuseumit külastada, kuid vihma sadas ja moraal oli madal. Siiski saime Sofiele ostetud uue laadijaotsa, mingi vioolajupi ning mina sain ostetud ühe raamatu. Seda raamatut olen tahtnud sellest ajast saadik, kui see välja tuli ehk paar aastat tagasi. See on manus ühele ülipopulaarsele Norra sarjale ja iga kord, kui me oleme olnud siin kuskil linna peal vaba ajaga, olen soovitanud raamatupoodi minna, et seda siis sealt otsida. Seekord vedas ja oligi. See on väga spetsiifiline huviala, seega raamatuga tuli riiulilt alla ka tolmu. Igatahes, sari on "Skam" ehk eesti keeles "Häbi", üks Norra noortesari aastatest 2015-17. Mina leidsin selle 2016. aastal ja võib küll öelda jah, et oli ka ühtlasi mu esimene kontakt norra keelega. See on olnud mu suur lemmik sellest ajast saadik. Kokku on neli hooaega ehk ka siis neli raamatut - igal hooajal oma raamat ja mina ostsin endale kolmanda hooaja oma. Ma ütlen julgelt, et "Skam" on küll muutnud mind inimesena ja on ka näiteks põhjus, miks ma tänapäeval prantsuse tunnis üldsegi olen.

Ikeasse viis tasuta buss iga tunni tagant, seega käisime seal kah ära. Minu jaoks oli see ju esimene kord päris Ikeas. Mul on kohe palju selle kohta öelda. Esiteks, siin Põhjamaades tundub olevat üks veider poekomme. Pood ehitatakse sellises labürindi vormis, et kui tahad näiteks lampi osta, siis pead käima läbi absoluutselt terve kuradi 24-sektsioonlise poe, mis on pungil inimestest. Ma olen seda varem ka näinud teistes poodides: tahad üht asja ja siis pead nüüd terve poe läbi käima, kõik riiulid üle vaatama. Olen alati kuulnud, et Ikeas on naljakad mööblinimed, aga pole nad midagi nii naljakad, kui suus on norra keel ja need sõnad on tavalised. Sõime õhtust seal, sest Rootsi lihapallid on ju kuulsad, aga need osutusid täitsa tavalisteks lihapallideks. Eestis on täpselt samasugused. Ei-ei, hea oli ikka. Tulime tasuta Ikea bussiga tagasi ja ostsime Hamari rongipiletid. Tagasi kodus ainukesed sõnad, mida oma vahel laususime olid "Kes esimesena duši all käib?" "Sa võid," ja see oli kõik. Horisontaalne pehme pind ja uued riided olid lihtsalt nii õudselt head ja eks oli ka vaja üksteisest pausi saada. Ma koristasin ja organiseerisin õhtu läbi pilte. Mul on nüüd punased jooned teksadest jalgadesse sisse raiutud. 

TORSDAG§NELJAPÄEV 14.04.2022

Tänane päev oli ainult reisist taastumiseks. Vaikne ja liikumatu päev. Ma lugesin oma äsjaostetud raamatu paari tunniga läbi ning mängisin Genshini. Kirjutasin mitu tundi blogi ning sõime õhtuks pitsat ja kommi. 

Täna algasid lihavõtted siin, aga tegelikult juba see nädal on lihavõtetevaheaeg. Siin nad saavad vabaks ja poed on kinni järgmistel päevadel: neljapäev, reede, pühapäev ja esmaspäev. Lapsed saavad kommidega täidetud lihavõttemune, mina sain ka enne Sofie juurde tulekult Hernese perelt oma muna, mille ma siis täna avasin. Sofie ja Merete maja on suht Hamari kiriku kõrval ja kiriku ees oli kast tasuta Jeesuse raamatute ja muu jumala fännikraamiga. Paar erineva disainiga piiblit, kleepsu- ja joonistusraamatut ning kommi. Kommi nimi on rotikaka, õnneks ei maitsenud nii. 

FREDAG§REEDE 15.04.2022

Rahulik päeva algus, mängisin Genshinit ja vedelesin. Õhtu on aga teine lugu. Me tegime quiz-õhtu! Meile tulid külalised ja sõime kõik koos fredagstacot. Kokku oli meid 11 ja quizi jaoks jagasime kolmeks meeskonnaks, mina ja teised noorukid olid ühes: noorukite meeskond. Me kusjuures võitsime, küll aga poole punktiga, aga siiski. Saime ühe apelsini ja kvikklunsji. Peale seda tegime kõik koos bingot, mina võitsin. Auhinnaks olid arbuusimaitselised rosinad. Sõime jäätist ja nii oligi. Eestist ikka tundub on kõige tuntumad indiviidid ikka sportlased ja Otepää.