kolmekümne esimene nädal: Hamarama

LØRDAG§LAUPÄEV 12.03.2022

Läksime täna Ann Kristini isa Nilsi sünnipäeva tähistama. Saime maitsta nelja erinevat kooki, kõik olid vanaema Kristini ise tehtud. Nämm-nämm. Kassipojad olid ikka sama armsad ja võitlesid lauaaluste varvastega. Peale seda sõitsime meie pere hyttast läbi. Hytta on Norras nagu suvila, aga enamusajast ainult talve jaoks. Enamus norra peredel on hytta olemas. Need on tavaliselt ilma elektri ja veeta ning kuskil metsa keskel. Meie pere oma oli teiste hyttadega hytta-rajoonis ja ilusa vaatega künkast alla. Nägin, et paljudel oli päikesepaneel maja küljes. Meie omal ka, saame raadiot sellega kuulata. Valgus tuleb küünaldega kätte saada. Tagasi kodus, mängisin terve õhtu Genshini. 

 Teisel pildil on üks veidram kirik, mida ma näinud olen.

SØNDAG§PÜHAPÄEV 13.03.2022

Me käisime perega muuseumis! Elverumis on kaks muuseumi: Glomdali muuseum ja Norra metsamuuseum. See kord oli metsamuuseumi kord, kunagi käime ka Glomdali omas. Seal oli kõike Norra kaladest, metsadest ja puudest, Norra metsatööstusest, jahtimisest ja loomadest. Norm. Mängisin Genshini ja vaatasin Youtube'i. Õhtul sõime kõik koos kodutehtud pitsat ja vaatasime filmi. 

Esimesed kaks pilti näitavad kamoflaaži kostüümi ja et selle kõrval oli silt "ära katsu loomi, nad väsivad kätest ära".

MANDAG§ESMASPÄEV 14.03.2022

Prantsas töötasime plakati kallal. Teine oli norsk, kus jätkasime reedese kirjutisega. Ma jäin suht kiiresti tupikusse ja minu oma jäi nii, kuidas jäi. Kolmas tund oli inglise keel, kus töötasime edasi põlisameeriklastega ning poole tunni pealt lampi tegi õpetaja meile uue istumisplaani. Mul vedas! Ma sain kolmesesse pinki inimestega, keda ma tunnen! Juhuslikult üks neist oli Ingrid, kellega ma niikuinii istun juba prantsas ja räägin palju ka inkas, seesamune, kellega ma Cherokee esitlust tegin. Kolmas meie pingis oli üks vend, kellega ma ka olen varem rääkinud ja on väga lõbus. Seega peale seda vahetust oli palju juttu ja naeru, nii tore! Viimane tund oli mata, kus mul sai arvuti tühjaks, seega ma ei saanud isegi inkat teha. Vähemalt istusin inimestega, kellega on tore. See oli üks hea koolipäev. Kodus peale õhtusööki läksime Tomase vennale külla. Esiteks, see vend elas kõige lahedamas majas, mida ma eales näinud olen. Tal olid kaks üliarmsat karvapalli - koera ning PAPAGOI. Proovisin papagoile "tere" õpetada, aga see ei kandnud vilja. Ta ainult vaatas mind veidralt ja karjus mulle telefonihelisid vastu. Siis näitas see onu mulle oma... kana... FARMI. >14 000 TIBU ühes kohas. Haises nagu kellegi juustud. Tal oli ka aiast väga ilus vaade, selline mäe otsast vaade tervele orule. Vinge.

TIRSDAG§TEISIPÄEV 15.03.2022

Esimene tund oli psühholoogia, kus kordasime varem õpitut ja saime teada, et meil on mais võimalus sõita Oslosse ühte ülikooli, et kuulata ja näha, mida nemad seal teevad. Siis tuli vaba tund, kus me sõime ja jutustasime ja siis tuli ajalugu. Meie grupil läks pooltundi, et podcast ära lindistada ja siis oli mul 3 tundi bussini. Ma tegelesin inkaga. Kodus mängisin Genshini.

ONSDAG§KOLMAPÄEV 16.03.2022

Esimene tund oli matemaatika, kus ma loomulikult tegin kõike peale matemaatika. Teine tund oli kommunikatsioon, kus meil oli gruppides fagsamtale ehk põhimõtteliselt hindeline vestlus õpetajaga aktuaalsest teemast. Me siis diskuteerisime kultuurilisi konflikte ja vaadatud filmi. Kolmas tund oli inglise keel, kus me lõpuks ometi esitasime Ingridiga Cherokee esitlust ja peale seda tuli raamatukogutöötaja meile efektiivsest guugeldamisest rääkima. Mul on mu projketis juba 2000 sõna, mis on miinimum ja teised pole alustanudki. Viimane tund oli prantsa, kus me tegime plakatit edasi. Peale kooli sõitsin Hamari, sest mul oli keka kodutööga abi vaja. Me peame kirjutama treeninguplaani ja seal seletama lahti, miks me mida tegime ja mina seda konkreetselt lihtsalt ei oska. Sofie aga tegi mulle selle ära hihi. Sõime kreemjast pastat krevettidega, väga hea. Merete tegi mulle tagant järele sünnipäevakingituse: kinkis mulle Trondheimist ostetud Smashi sokid. Smash on üks ikooniline maiuspala siin. Pildil on kujutatud ubadega jäätist ja naljakat skolebrødi hotdogi.

TORSDAG§NELJAPÄEV 17.03.2022

Esimene tund oli kommunikatsioon, mis algas natuke hiljem. Alustasime filmi vaatamist. Teine ja ühtlasi ka viimane tund oli psühholoogia, kus me rääkisime täpselt sama juttu, mida viimased kaks tundigi. Peale poolteist tundi oli mu koolipäev läbi ja nüüd läksin suure kotiga Hamarisse. Hamaris algasid täna Hamarama filmipäevad ja ma kavatsen neist täielikult osa võtta. Kell 13 juba algaski esimene ja selleks osutus Austraalia film "Nitram". See pärineb tõesti sündinud lool, ühel massimõrval Austraalias. Jälgisimegi toda massimõrvarit ja kuidas ta sinna punkti jõudis. Väga aeglane film, ei tea, kas meeldis või mitte. Teine film oli mingi prantsuse armastuslugu, pole midagi rohkem selle kohta öelda, väga prantsuslik film. Peale seda olid Sofiel tunnid läbi, seega sõime kähku õhtust ja mul oli aeg kolmandaks filmiks. Film "Belfast" oli Hamarama ametlik avafilm ja sellega kaasnes ka kõne korraldajalt. See rääkis siis 1969. aasta lugu läbi ühe väikse Iiri poisi silmade läbi. Teemaks oli siis ühe pere elu selle usulise konflikti ajal Põhja-Iirimaal. See oli must-valge ja ei ajanud mind naerma, kuigi kõik mu ümber kogu aeg naersid, seega olin une äärel päris mitu korda. Viimane film oli üks pärsiakeelne road-trip film, mis osutus päeva parimaks palaks. See rääkis siis ühest pärsia perest, kes läks road-tripile. Neil oli eesmärk ka, aga me ei saanud sellest kunagi aru - kultuurilised erinevused? See oli naljakas ja näitas ilusat Iraani. Tundsin ka ära päris mitu korda sõnu, mida mu ajaloo pinginaaber mulle pärsia keeles õpetanud on! See oli lahe.  

FREDAG§REEDE 18.03.2022

Esimene film hakkas juba kell 10:30 ja selleks oli "Kangelane". See oli üks Iraani film ühest kaduma läinud koti tagastajast ja kuidas üks kõige lihtsam asi võis käest ära minna. Siis ma sõin hommikust Mjøsa ääres ja varsti algaski juba teine film: "Süüta". See samuti Iraani film rääkis ühest naisest, kelle mees hukati, kuigi ta oli süütu. See oli hea film, lõpp, mis ajas karbi lahti. Järgmiste filmide vahel käisin kodus ja võtsin Sofie peale ja läksime neljandat koos vaatama. See oli loodusdokumentaal mingitest prantslastest, kes tahtsid Nepaalis lumeleopardi näha. No loomulikult nägime kõige ilusamaid kaadreid ja nunnumaid loomi. Käisime siis õhtustamas, sõime Mjøsa ääres mingeid hummuse võileibu ning ma läksin edasi neljanda filmi juurde. Nüüd tuli Hispaania film "Paralleelsed emad". Ma arvasin, et see tuleb natuke sügavam, aga see oli lõpuks väga seep modernsuse katte all. Lambid teemad, mis ei läinud oma vahel kokku ja väga veidrad otsused tegijate poolt. Minu jaoks festivali viimane ja päeva viimane film oli Ameerika film "Promising young woman". See oli siis ühest naisest, kes andis teistele õppetunde vägistamisest. See ja "Süüta" olid minu jaoks festivali parimad filmid. 

Ühel pildil on kujutatud lagritsa salaamit. Nad siin on suured lagritsafännid küll, aga lagritsasalaami??? Viimasel pildil on mu Hamarama käepael ja kõik mu üheksa piletit.