kahekümne üheksas nädal: vaheaeg Rørosis ja Trondheimis!

LØRDAG§LAUPÄEV 26.02.2022

Vaheaeg on alanud! Vaatasin ära filmi "Legally blonde" ja ühe Taylor Swifti kontserdi. Mängisin Genshini ja Skylinesi.

SØNDAG§PÜHAPÄEV 27.02.2022

Läksin Sofie juurde, sest ta esines muusikalis. Mängisime UNOt ja kui ta läks ettevalmistusse, mängisin Genshini. Siis läksime Meretega "Legally blond" muusikali vaatama. Sellepärast ma vaatasingi filmi eile, et ma natuke aru ka saaks, mis täna toimuma hakkab. See oli üllatavalt hea ja lõbus. Ma ei oodanud nii head. Peale seda sõime sushit ja kevadrulle, sest nende peres on taco-fredag ja sushi-søndag. Magustoiduks sõime vastlakukleid. Mängisime veel UNOt ja ma tõmbasin juba kell 7 minema tagasi Elverumi. Siin Norras on ka vastlapäev, kuid nimega fastelavn. Hernesuppi neil pole, aga ma tellisin ikka, seega kulistasin seda alla. Sofie rääkis, et neil on vastlapäev just paastumise eesmärgil. Neil seal norra juurtega kristlik pere, seega nemad söövad ka kukleid, aga see mingi USA asi küll pole. Igatahes Ann Kristin vaaritas eile hunnik kukleid, seega sõin ka neid.

MANDAG§ESMASPÄEV 28.02.2022

Mõtlesime, mida kuradit nüüd vaba ajaga teha ja mõtlesime välja, et Sofie saab ju Elverumi tulla mitte ainult, et ma kihutan Hamari. Saime Sofiega kell 8 Elverumis kokku. Kell oli nii vara, et midagi polnud avatud, seega sõime hommikust tanklas. Ma näitasin talle sentrumis kõik tähtsama ette, mu kooli ja ostukeskused. Proovisime siis leida head vaadet Elverumile ja sumpasime läbi lume Elverumi kõrgeimasse punkti. See oli seda väärt. Siis tuli meile järgi Ann Kristin (enne seda pidime 30 min ühe poe parklasse jalutama) ja sõitsime Hernesesse [häärness]. Õppisime siis natuke eesti keelt, et mängida Gjett Hvem?'i (ing k Guess Who) eesti keeles. Sõime pitsat ja popkorni ning vaatasime "Rapuntsli" filmi ära peale mingi tund aega telekaga jändamist. Mängisime ka Photo Roulette'i ja sõime vastlakukleid. Ta läks 8 paiku ära ja ma olin nii väsinud, et ma jäin lausa enne kümmet magama.

TIRSDAG§TEISIPÄEV 01.03.2022

Ma mängisin terve päeva Genshini, aga vahepeal käisime Ann Kristiniga linnas pangas uurimas, kas mulle on võimalik pangakontot teha. Pean homme tagasi minema koos passi ja ära täidetud paberitega.

ONSDAG§KOLMAPÄEV 02.03.2022

Läksime kell 8 hommikul Ann Kristiniga linna kasse kastreerima viima ja panka. Nii lihtne see pangakonto tegemine oligi, järgmine nädal tuleb kaart. Sõitsime natuke linnas niisama ka ringi. Kodus mängisin Genshini ja tegelesin mitu tundi oma WC patrulliga. Uuendasin kaarti kõikide reviewdega.

TORSDAG§NELJAPÄEV 03.03.2022

Päev algas kell 6:20, sest oli vaja pakkida ja duši all käia enne suurt sõitu Trondheimi. Kell 9 tulid Merete, Sofie ja Johanne mulle ühte Elverumi tanklasse järgi. Ma istusin autos ees ja sain tänu sellele fantastilise vaate kõigele, mis täna ees ootas. Esimene peatus oli ühe hiigelpõdra kuju juures. See org, kus Elverum asub, selle nimi on Østerdalen [österdaaln] (ida org). See on tuntud oma põtrade rohkuse poolest. Meil kodus Herneseski mingi põder kiusab hobust, Tomas on paar korda öelnud, et nägi koju sõites põtra ja me ainult põdraliha siin majas söömegi. Terve selle autosõidu jooksul Rørosini (röörus) olid sildid "Tähelepanu, põdrad liiguvad". Kord oli ka silt "Ekstra suur põdraoht". Terve selle sõidu jooksul nägime üht põtra, kes... põõnas põõsas. Vaatasime üle Koppangi linna ja peatusime Tynsetis, kus oli (arvatavasti) Norra suurim tõukekelk (e kohalikult spark) ja naljakad kujud. Kell 13 paiku jõudsime Rørosi. See linn on tuntud oma kaevanduste, jõuluturu, Unesco maailmapärandi tiitli ja Lõuna-Norra külmarekordi (-50,4 C) poolest. Seal elab ~5000 inimest ja see on lõuna-saamide aladel, seega mõned sildid olid mitmekeelsed. Tead, isegi sain mõnest sõnast aru, oli küll sarnane eesti keelele. Ostsime ühest pagarikohast sellist saiatoodet pjalti, millele pannakse traditsiooniliselt brunosti ehk pruunjuustu. See on omapärane Rørosile ja see oli ülimaitsev. Rørosi vanalinn oli nii vaikne, armas ja rahulik (nojah, oli ju ikkagi neljapäev kell 13). Nägime ära kuulsa Rørosi kiriku ja kondasime vanade majade vahel. Muideks see linn asus 600m üle mere piiri. Kell 15 oli meil aeg Olavsgruvasse (Olavi kaevandus), mis asus paarteist km kaugusel ja 150 m kõrgemal Rørosist. Issand, sinna minek võitles Romsdaleniga (Trollveggen ja sõit Moldesse) kõige ilusama koha tiitli üle. See oli nii kõrgel, et puid põhimõtteliselt polnud ja kõik oli puutumatu lumega kaetud. Kaugel oli näha orgu ja ilm oli pilvitu. Kaevandus ise oli ka lahe. See oli vase kaevandus 1600-ndatest. Hullud. 

Peale seda seadsime sammud (rattad?) päriselt Trondheimi poole. Tee peale jäi loomulikult uskumatut loodust ja päris kiiresti läks pimedaks, sest suured mäed lihtsalt peitsid päikse ära. Peale kell 19 olime aga jõudnud Trondheimi äärelinna ja järsku olid igal pool tulukesed, hunnik maju ja silte. Otsisime üles oma väikse hostelilaadse toote, kus järgnevad ööd veedame ja seadsime end sisse. Mina, Sofie ja Johanne olime ühes toas ja Merete üksinda teises. Kell 20 läksime õhtustama ja uudistama. Sõime kõige odavamat kebabi üldse (39 kr) ja imetlesime Nidarosdommenit ehk Trondheimi katedraali. Päris suur ja uhke teine. Jalutasime jõe ääres ja õpetasin Sofiele eestikeelseid loomahäälitsusi. Trondheim on üks Norra suurimaid linnu >200 000 elanikuga ja see on tuntud kui ülikoolilinnana. Kell 10 olime tagasi oma tubades ja ma olen suht väsinud. Hull päev on olnud.

-Kui me Moldesse oktoobris sõitsime, siis ma kuulasin terve selle 6-tunnise sõidu ajal muusikat. Tänasel autosõidul polnud mul kordagi kõrvaklappe peas. Me kuulasime raadiot, karjusime kaasa Queenile, alustasime kõikide maailma lippude hindamisega ja vestlesime. 

-Norrakad kasutavad päris tihti miile. Eestis nagu keegi neid ei kasuta, aga siin ikka kuulen. Arvasin, et miil on mingi absurdne number km'ides, aga täna õppisin, et 1 miil on 10 km. No nii lihtne siis oligi ja järsku saan kõigest aru.

-Ma olen ülipalju Geoguessrit mänginud (see on mäng, kus sind pannakse suvalisse kohta maailmas maha ja sa pead ära arvama, kus sa oled), eriti Norra kaarti. Olen sattunud päris päris mitu korda Rørosi vanalinna tänavatele ja Trondheimi keskplatsile. No see oli küll ultra näha Geoguessrit päris elus. Sõin seal tänavatel kebabi, kuhu nii tihti satub. Koppangiga oli sama, sattusin 2 a tagasi sinna teele, kus täna sõitsime. Kreisi! Head ööd!

FREDAG§REEDE 04.03.2022

Proovisime Sofiega päikesetõusu näha, aga jäime hiljaks. Toas tagasi, sõime hommikust (võikusid), pesime hambaid ja valmistusime tulevaseks päevaks. Tänane prioriteet oli Nidarosdommen. Kõige põhjapoolseim gootistiilis katedraal. Üsna spetsiifiline tiitel, aga nii on. Loomulikult oli see ülivinge seest. Sofie on selle suur fänn, seega ahhetasime ja pildistasime seal päris kaua. Peale seda oli meil natuke aega järgmise tegevuseni, seega käisime linnas ringi. Sofie tahtis jõuda keskpäeva palvele, lootes kuulda seda ülisuurt üliuhket orelit Nidarosdommenis, aga kurat ei saanud. Peale seda käisime kuninga regaale uudistamas. Päris uhked Norra (ja Taani) kuningate kroonid, skeptrid, keebid jms (pilte ei tohtinud teha). Siis käisime Nidarose ala kolmandas muuseumis. Seal oli rohkem ehitistest ja alast endast, skulptuure ja vanu esemeid. Selleks ajaks olid kõhud tühjad, seega läksime Olav Tryggvasoni (kuulus!!!) platsile einestama. Otsisime siis boba-teed, sest Sofiel oli suur isu (Hamari oma maitsvat halvasti). Ma võtsin ka. Arvasin, et panin mingi Shreki joogi kokku, aga vat tuli üllatavalt maitsev välja ja Sofie kadestas. Ma tahtsin siis näha Trondheimi kunstimuuseumi, aga seal oli palju renoveerimise all, seega väga kaua seal ei läinud. Läksime siis otse "koju" - meie jalad olid päris läbi. Saime kokku Meretega ja otsustasime teha sõidutuuri. Vaatasime üle NTNU ehk Trondheimi teadusülikooli. Selle õpilased moodustavad terve linna elanikkonnast 10%. Päris uhke teine. Sõitsime edasi kindluse juurde. Kindlust ise ei külastanud, sest see nägi päris nukker välja ja oli suletud. Küll aga nägime kindluse müüride taga üht kõige ilusamat vaadet õhtuse Trondheimi poole. See vaade võitleb Romsdaleni ja eilse Olavsgruva sõiduga kõige ilusama vaate üle. Sõitsime tagasi kesklinna, et Meretega mõneks tunniks hüvasti jätta ja õhtustada. Otsustasime Istanbuli restorani kasuks ja oi kurat. See oli üks hea kanakebab. Oi-oi. Sõime keset öist linna ühe päeval nähtud kiriku kõrval. Toas tegime järgmiseks päevaks plaane.