üheksas nädal: Oslo, Molde jpm

SØNDAG§PÜHAPÄEV 10.10.2021

Kätte oli jõudnud Oslo päev! Kell 9:17 läks buss, mille vahetasime Lillestrømis rongi vastu. Kohale jõudsime kella 11 paiku. Läksime teiste vahetusõpilastega Kattast ehk siis Josiega Saksamaalt ning Sofiega USAst. Kumbki pole minu organisatsiooniga. Algul oli hämming, et tõesti nüüd olemegi lihtsalt Oslos! Oslos!!! Otsustasime olla nii turistid kui võimalik ning esimene peatus oli Oslo Ooperimaja katus. Vaatasime üle Oslo tähtsaima šopingutänava Karl Johani tänava. Järgmisena tahtsin mina näha Oslo toomkirikut, käisime ka sees. Suht naiss. Sellest üle tee oli üks hollandi juustuputka, kus onu müüs ka stroopvahvleid. No vat need olid küll jumala head. Siis võtsime sihiks Oslo kuningalossi ja tee peale jäi igast parke ja uhkeid hooneid. Leidsime kolm välitualetti Prantsuse lipu värvides ja iga peal oli silt "vabadus, võrdsus, vendlus", juhendid olid ka prantsuskeelsed? Peale seda tahtsin ma näha Frogneri parki või meie jakos Vigeland parki. Josie ja Sofie arust olin ma kohutav teejuht, kes kogu aeg viis meid tupikutesse. Nad hankisid endale 'kebabi McDonaldsist' e Bisletist kebabi ja siis jätkasime teekonda. Siin piirkonnas oli juba tunduvalt vähem inimtegevust ja vaiksem oli. Park ise oli aga inimesi täis. See park on põhimõtteliselt tuntud oma skulptuuride poolest. Järgmisena tahtsin ma näha dinosauruseluid loodusajaloo muuseumis seega hüppasime bussile. Seal muuseumis oli põhimõtteliselt erinevate bioomide loomad (topised) ja siis paar dinosaurust. Norm. Meie aeg hakkas vaikselt lõpule jõudma seega nüüd hakkasime tagasi kõndima. Tee peal krabasin mina ka endale kebabi. Väga hea oli. Tegime plaane kindlasti uuesti sellist trippi teha. Ei pea just ilmtingimata olema Oslo, vaid näiteks Lillehammer, aga Oslosse läheme veel kindlasti. Sai palju võrdlust teha Saksamaa, Eesti ja USAga ning juttu jätkus ja jätkus. Kella kaheksa paiku olin tagasi oma voodis. Tegime üle 21 tuhande sammu ning jalad andsid ikka valu. Hääl oli ka natuke ära. Tegelesin siis mitu tundi kõikide me piltide organiseerimisega ja pidasin pikki vestluseid ühe slovakkialasega, kes on Norras minu organisatsiooniga! Huvitav!

Josie rääkis, et Norras ei müüda niisama valget šokolaadi. On ainult küpsetuseks, kuid see maitseb ikka nagu tavaline. Rääkisime terve päev inglise ja norra segu, kuna Josie ei oska veel nii hästi. Kui me esimest korda kohtusime, siis ta ei mõistnud seda üldse, aga seekord ta sai meist aru, kui me norra keeles rääkisime. Minule jäi Oslost väga hea mulje. Väga roheline linn.

mild - mitte vürtsikas

SØNDAG§PÜHAPÄEV 10.10.2021

Täna oli Oslo taastumise päev. Puhkasin, tegelesin blogiga, mängisin Genshini. Vaatasin ära kolm filmi. Rohkem ei toimunudki. 

MANDAG§ESMASPÄEV 11.10.2021

Veetsin terve päeva voodis, vaatasin ära ühe filmi. Rääkisin ühega, kellega käisin suvel laagris, kes arvas, et ma õpetasin eesti keelt hästi. Ta tahtis, et ma õpetaks talle veel. Õhtul u 10 paiku koputas Ola uksele ja ütles, et uudistes ütleb, et virmalised on väljas. Läksime siis vaatama, aga just siis kui me kõik tulime, ei tulnud enam midagi. Ola ise jõudis näha, aga me nägime ainult natuke puude tagant rohelist kuma. Taevas oli täiesti pilvedest tühi ja uskumatult ilusti oli tähti näha. Tõesti, kõik oli paksult täis ja seda "tähetossu" nagu nemad seda nimetasid. Ma nüüd ei teagi, mis see eesti keeles olla võiks. See vankri tähtkuju oli ka seal väga selgelt. Ma loodan, et ma näen need virmalised ikka kunagi ära.

TIRSDAG§TEISIPÄEV 12.10.2021

Sain kell 12 kokku teiste vahetusõpilastega Innlandet'dis [innlanne] (maakond). Õnneks Hamar jääb suht keskele ja Hamari bussijaam oligi me kohtumisplats. Olime neljakesi: Berliinist pärit nüüd väikses külakeses Herneses (... tahaks käänata nagu eesti hernes) elav Lena, saksakeelsest Šveitsist pärit nüüd Gjøvikus [jöövik] elav Anja ning Sardiinialt pärit nüüd Lillehammeris elav Irene. Kuna mina olin Hamaris kõige tuttavam, olin mina teejuht. Viisin nad Domkirkeoddenisse sinna samusesse, kus mina olin mitu korda käinud. Vaatasime kloostrit ja vanu Norra maju. Siis läksime edasi sentrumisse tagasi ja otsisime toidukohta. Läksime Lena läbiproovitud Matkvartalet'tisse, kus on nagu keskel üks istumisplats ja ümber on erinevad väiksed kohakesed, kust saab tellida. Mina tellisin endale bao bao. See oli selline kummilaadses (väga heas) saias kanaliha + rohelist. Ma ei mõista, kuidas on võimalik teha nii palju erinevaid saiasorte. Läksime siis CC'sse (see on kohalik ostukeskus), et juua hankida ja võib-olla ka leida mõni kaltsukas. Ei leidnud, aga läksime siis päriselt kaltsukat otsima. Leidsime, aga seal polnud midagi huvitavat. Oli valikus kas lapse riideid või vanamehe riided. Peale seda läksime vaatasime üle Hamari kultuurimaja ja siis otsustasime bowlingusse minna. Onu leti taga tõesti küsis "Kas Iti on päris nimi?" ... ... ... Koju sain sama bussiga, millega Lena, Elverumi bussiga. "Minu buss läheb 17:05" "Oot, minu oma ka..." Kodus pakkisin homseks ja mängisin Genshini. 

Kasutasime inglise keelt, kuid kui Anjaga jäi kahekesi vestlus, siis vahetasime norra keelele üle. Anja on samuti algusest peale ainult norra keeles rääkinud. Teiste vahetusõpilastega pole kunagi vaikuse küsimust, sest alati on nii palju teemasid: võrdlused, pere, kool, tripid... Itaallase arust mäematkad on nõmedad ja inimesed on palju kinnisemad. Sakslase jaoks oli suur šokk sattuda Berliinist NELJA-MAJALISSE külla. Anja ütles, et siin on nii madalad mäed ja inimeste avatus on suhteliselt sama. Anjalt sain ka teada, et šveitsi saksa keelel pole kirjakeelt, sest dialekte on nii palju, et ei nõustutud ühe kirjaviisiga. See tähendab, et kodus räägivad nad dialektis, aga koolis õpetajad pahandavad, kui nad õiget saksa keelt ei pruugi. Seega ta sai Lenaga pidada vestluseid saksa keeles, aga kui tema vahetas oma dialekti, siis vaatas Lena teda nõutult. Järgmine kord läheme Lillehammerisse!

Mu kohalikus poes ikka on valget šokolaadi, eelmine kord ei vaadanud lihtsalt küpsetusosakonda. See pilt Lena ja Irenega on mõistatus: arva ära kumb on itaallane.

ONSDAG§KOLMAPÄEV 13.10.2021

Ärkasime varakult, sest Moldesse sõit võttis pea 6h. Ma nägin esimest korda mägesid, jah, poetasin mõne pisara, kui autost välja astusin ja ringi vaatasin. Ükski foto ei suuda näidata seda, mida ma tegelikult oma silmadega nägin, piltidest ei piisa. Nad ei kutsu neid, mis meil kodukohas on, mägedeks, sest nad pole eriti kõrged ega lumised. Me elame nüüd viis päeva ühes väikses 18. saj. Norra talupoja majas. Nende talumajad on hoopis teistsugused võrreldes Eesti mööbli ja arhitektuuristiiliga. Enamustel on rohkem kui üks korrus ja mööbel on siuke mõisnikumööbel. Maja ees on lambad ning ookeanivesi. Võtsime kaasa ka Ronja. Käisime Moldes poes ja homme lähme sinna turistitama. Peale õhtusööki jäin magama ja mind äratati, et mängida Kortskallet: üht lauamängu, kus saime ühe koha ja ühe inimese ja pidime arvama, mille või kelle me saime. 

TORSDAG§NELJAPÄEV 14.10.2021

Õpetasin Siljele ja Olale meie potikat, nad polnud kunagi midagi sellist näinud. Nad õpetasid mulle 500-t. Tegime ka Theodoriga maailma pikima Jugeri mängu. Selles peab valetama. Jõle palju mõtlemist vajasid mõlemad nii Juger kui ka 500.  Läksime siis Moldesse avastama. Proovisime leida selle gågatat, mis teeb Ola arust ühe linna linnaks, aga seda polnud. Seal polnud midagi näha ega teha. Läksime lõpuks Burger Kingi lõunatama. Moldest ei saanud midagi, elamus oli alla neutraalse piiri, kuna ladistas ka veel korralikult. Peale seda läksime koju ja Ola tahtis kalale minna, seega läksime Tindraga. Ola sai vist lõppude lõpuks kaks kala. Kodus oli õhtusöök ja ma tegin Sudokusid. Mängisime Silje ja Theodoriga päris kaua Kortskallet, seda samust, mida eilegi. Olen rahul, hea mäng.

FREDAG§REEDE 15.10.2021

Täna oli ainuke päev, kus ei lubanud mingi kellani vihma, seega kihutasime Ålesundi [oolesünn]. Läksime Ålesundi kõige suuremat turistikat uudistama. Ehk siis Ålesundi vaade ise. Pidime ronima mäe otsa, kuradi palju trepiastmeid. Sellist tuult pole ma veel kunagi kogenud. Selle lause järgi kohe näha, et ma pole Vestlandet'dis [vestlanne] kunagi käinud ja elan Innlandet'dis. Natuke ei mõista, miks inimesed elavad vabatahtlikult sellise tuulega 24/7. Ringi sõites ma märkasin ühte kohta, kus ma olin Geoguessris mitu korda olnud, see oli nüüd küll midagi, mida ma ei oodanud. Siis otsustasime minna Ålesundi Atlanterhavsparkeni akvaariumi. See on üks suurimaid soolavee akvaariume Põhja-Euroopas. Kõik loomad, kes seal olid kuulusid Norra vetesse... peale pingviinikeste. Mingi lahe onu pakkus ka krabisuppi, -jalga ja -marja maitsta. Supp oli veider, jalg maitses nagu krabipulgad ja mari oli veidi soolane. Nägime, kuidas pingviine ja hülgeid toideti. 

Mulle meeldivad pikad autosõidud, kui ma saan lihtsalt muusikat kuulata, magada ja mägesid vaadata. Ja ongi nii, et kui muusika on liiga vaikseks jäänud, siis tuleb neelata ja kõrvad on jälle lukust lahti ja muusika HD-s.